Tallinna Püha Vaimu koguduse   ajaloost  ja vaimulikest.

 

Tallinna Püha Vaimu kirikule tehtud annetusega seoses mainitakse preestri olemasolu kiriku juures aastal 1316.  Esimest korda nimeliselt mainitakse preestrit alles aastal 1368, kelleks oli Johann de Gotlandia.

Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast, omades suurt tähtsust eesti kultuuri ajaloos. Tuntumatest vaimulikest on kogudust teeninud:

Simon Wanradt kuni aastani 1531 ja Johann Koell (Köhl või Kõll) aastast 1532-1540. Nende kahe mehe  poolt on kirja pandud teadaolevat esimene eesti-alamsaksakeelne katekismus mis trükiti 1535 aasta kuid müüki ei läinud suurte trükivigade pärast.

Reinhold Besler teenis aastatel 1549-1554 koguduse õpetaja ja koostöös kalakaupmehe Sussy poja Hansken Sussy’iga kes koolipoisina tõlkis pühakirja perikoope ja kirikulaule.

Balthasar Russow, teenis vaimulikuna aasatel 1563-1600. 1563 aastal sai Russowist Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse diakon ning 1566. aastal eesti koguduse õpetaja mida ta pidas oma elu lõpuni . Tema on kirja pannud „Liivimaa Kroonika“ käsitledes Vene-Liivi sõda mis algas aastal 1558.

Georg Müller (abiõpetaja ehk õpetaja-diakon, siis õpetaja) aastatel 1601-1608. Tema 39 jutlust on olulised näited eestikeele arengust eriti rikkalik sõnavara ja mõjuv fraseoloogia poolset ja need jutlused annavad ühtlasi pildi ka Tallinna ja kiriku elust ning Püha Vaimu kogudust teenivatest vaimulikest. Müller räägib esimest korda tollal kasutusel olnud käsikirjalisest kirikukäsiraamatust „Meddy Kiriko Raamat“ mille koostaja pole teada, kuid on võimalik et selle teose pani kirja Balthasar Russow.

Simon Blanckenhagen koguduse õpetaja aastatel 1617-1640  pani kirja jutluste kogu „Postilla Estonica“ mis hävitati Heinrich Stahli palvel.

Georg Saleman, koguduse õpetaja 1640-1657 (1632-1640 oli ta koguduse õpetaja-diakon). Tema ajal on kirikus oleva „Pildipiibli“, Biblia Pauperum ehk Vaseste Piibel  skeem paika pandud Mattheus Merian (1593-1650) „Icones Biblicae“ (1625-1627) ja „Die Merian Bibel (1630) alusel.  

Ebehard Gutsleff seenior, (diakon 1681-1700) koguduse õpetaja 1700-1724, tegeles piiblitõlkega. 

 Eesti kogudus hakkas arenema ja kasvama eriti 19. sajandil pärisorjuse (1816) ja teoorjuse (1868) kaotamise järel. Tööstus hakkas arenema, maalt oli vaja tööjõudu. 1881. aastal oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50%. Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut juba aastast 1858, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. aastal  Evangelist Püha Johannesele pühendatud Jaani kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse pidulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näiteks Tallinna Toompea Kaarli kogudusse, mis oli taas asutatud 1862. aastal ja kasutas aastast 1863 ajutist puukirikut praeguse Kaarli puiestee ja Tõnismäe vahelisel kolmnurgal niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. aastal.

 Püha Vaimu koguduse diakon-õpetaja hilisema õpetaja Theodor Dietrich Witgenstein Luther ajal kolib kogudus üle Jaani kirikusse ja tema on kogudusele pastor primarius aastatel 1862-1869 ning kogudus hakkab kandma Evangelist Johannese nime – Tallinna Jaani kogudus. 

 Püha Vaimu kirik jäi tühjaks kümneks aastaks (1867-1877). Peeti Tallinna Jaani kogudusele Piiblitunde, mõningaid talitlusi ja iga aasta raehärrade Toomapäeva istungeid 21. detsembril.

 Tallinna Toompea Kaarli ja Tallinna Jaani koguduste liikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. aastal Tallinna Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt - kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. Koguduse vaimulik, õpetaja Johann Bergwitz, tuli Toompea Kaarli Kirikust. See kogudus eksisteerib tänaseni Püha Vaimu kirikus. 

 

Koguduse Õpetajad 1877 - 1944

 Johann Gottlieb Conrad Bergwitz (sünidunud 18.06.1839 Riias ja surnud 20.09.1909 Tallinnas) teenis kogudust õpetajana 1877-1897. Teda seati ametisse 16. jaanuaril 1877 ning seda päeva loetakse koguduse aastapäevaks ning tema ajal kasvas koguduseliikmete arv 100-lt 3000-le. Õp. Bergwitz läks edasi teenima Diakonisside asutusse rektorina. Tema matmispaik on teadmata, kuid arvestades et Diakonisside asutus kuulus Oleviste koguduse alla,  oli ta Oleviste vaimulike nimekirjas, võime oletada et see oli Koplis asuv Niguliste –Oleviste koguduste kalmistu nüüdne Kopli kalmistupark.

 Friedrich Fromhold Wieckmann (sündinud 10.02.1865 Tallinnas ja surnud 23.07.1945 Güstow, Meklenburg–Vorpommerni liidumaal) teenis kogudust õpetajana 1897-1919. Aastal 1901 tellis ta kunstnik Paul Raualt Tallinna Püha Vaimu kiriku jaoks uue altarimaali (Bernt Notke kappaltari asemele), mis pandi üles 1902. Praegu asub Paul Raua altarimaal Viru-Nigula kirikus. Liikmeid oli tema ajal juba 14 000. 1919. aastal emigreerus ta Saksamaale, kus töötas kirikuõpetajana edasi. Tema annetas oma maja Kristiina 10 kogudusele hoolekandetöö tarvis koguduse vanadekoduks.  

 Theodor Aleksis Tallmeister (sündinud 28.03/09.04.1899 Tartus, surnud 03.02.1947 Uppsalas ning ümber maetud Tallinna Rahumäe kalmistule 13.06.2009) teenis kogudust õpetajana 1919-1944. Ta töötas Püha Vaimu koguduses 25 aastat. Enne seda töötas ta Riia Peeter-Pauli koguduse õpetajana. 1926. a. annetatakse talle esimese õpetajana Eestis koguduse peakoosoleku otsuse põhjal kuldrist. Tema ajal ehitati Püha Vaimus keskküte, uus käärkamber, ehitati ümber hoovimaja ja muudki. Pidulik jumalateenistus toimus uue oreli pühitsemisega 15. 12. 1929. a. riigivanema osavõtul. August Terkmann hakkas uut orelit ehitama 1928. aastal. Orelil oli 4500 vilet. Kellade registri on kinkinud kirikule Helene Vinnal oma varasurnud abikaasa Hans Vinnali mälestuseks. Ta sai õnnetult surma 14.12.1928. a. autoõnnetuses Tallinn-Narva maanteel. Hans Vinnal oli 10 aastat Püha Vaimu koguduse nõukogu esimees. Tallinna Rahumäe kalmistul asuv „uus kabel“ ehk Püha Vaimu koguduse kabel rajati 1932. aastal Elmar Lohu projekti järgi. Berndt Notke kappaltar tuuakse tagasi Püha Vaimu kirikusse sügis-talvel 1941 ja pühitseti uuesti 18.01.1942. Pärast 14. ja 15. septembri õhurünnakuid viiakse Notke kappaltar Järlepa mõisa varjule. Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev  posti- ja telegraafikeskuse hoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik ning väärtuslikud vitraažaknad purunevad viimseni. 1944 aasta suvel/sügisel olid ülejäänud kunstiväärtused ja lühtrid viidud kirikust sõja eest varjule. Üldises sõjapaanikas põgeneb Theodor Tallmeister koos abikaasaga Rootsi septembris 1944.

 Esimesel jaanuaril 1920. aastal siirdub Tallinna Pauluse kogudus Püha Vaimu kirikusse. Siin juba peetakse jumalateenistusi ühiselt Püha-Vaimu kogudusega. Ühel pühapäeval jutlustab Püha Vaimu koguduse õpetaja, teisel Pauluse koguduse õpetaja. 1926. aastal  aga lahkutakse Püha Vaimu kirikust ja minnakse Rootsi-Soome Mihkli kirikusse tagasi.

 

Koguduse adjunktõpetajad ning abiõpetajad 1877-1944

 Abiõpetajatena - adjunktidena on Püha Vaimu koguduse teeninud:  Oskar Karl Johann Palsa 1887-1888 kes oli Eesti Luterliku Kiriku Nõukogude Liidus piiskop 13.12.1921 – 29.10.1926 (suures haiguse tagajärjel), Arvid Leopold Brasche 1902, Woldemar August Lorentsen 1903-1905, Kurt  Eduard Ney 1906-1906,  Walter Hugo Theodor Pauker 1907, Arnold Theodor Benjamin Wiekmann 1908-1909, Reinhold Mendelsohn 1909-1914, Hugo Bernhard Rahamägi 1914, Roderich Bidder 1915-1916, Hermann Hansson 1917, Kurt Kentmann 1918 ja Voldemar Kuljus 21.10.1923-23.12.1923.

 Eduard Beckmann sündinud Põltsamaal 5.07.1868, Tartu Ülikoolis õppinud ususeadust, Tallinna Jaanis sooritanud proovi aasta, ordineeritud Moskvas ja vahepeal olles Venemaal, opteerus Eestisse 1921. aastal. Ta oli aastatel 19241939 (alates 8.04  1924) Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja. Lisaks sellele, töötas ta aastani 1932 usuõpetajana (Tallinna Realkool). Samuti oli ta tegev vanglavaimulikuna. Konsistooriumi poolt nimetati Eduard Beckmann vanglaõpetajate seenioriks. Eduard Beckmann suri 22.07.1939 ning maeti 24.07.1939 Kopli kalmistule.

Vikaarõpetajatena on tegutsenud: Richard Koolmeister 1937-1938, Otmar Pello 1937-1838, Rudolf Kiviranna 1939-1940, Tallinna Kopli koguduseõpetaja Georg Voldemar Klaus 1938-1942 ja Leopold Herbert Stillverk 1942-1944.

 

Koguduse õpetajad alates 1944

 Koguduse hooldaja õpetajaks saab EELK Oleviste koguduseõpetaja Hugo Voldemar Pärno – kuni 1930nendateni  Pärn (sündinud 7.02.1903 Tartumaal Pala vallas, surnud 19.09.1984 Tallinnas). Sõja aastatel 1941-1945 kasutab Püha Vaimu kogudus Oleviste kirikut teenistusteks. Kord on Püha Vaimu kiriku kinni, et seada taas üles Bernt Notke altar. Teine kord ei luba sõjategevusega seoses purustused (aknad) talvisel ajal külmas kirikus jumalateenistusi pidada   Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi 1945. aastaks alles ainult 1200 liiget. Pärast sõda oli liikmete arv pidevalt vähenenud, sest vanad surid ja uusi liikmeid leerikeelu tõttu juurde tuli vähe. Õpetaja Pärno arreteeritakse 1946. aastal ja tuleb tagasi Eestisse 1956. aastal. Aastatel 19571963 oli ta Pilistvere Andrease koguduse õpetaja. Aastal 1963 teenis ta lühiajaliselt Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudust. Aastatel 19631975 oli ta Vändra ja Tori koguduse õpetaja. Ta on maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule.

 Õpetaja Voldemar (Woldemar) Kuljus (sündinud 2.10.1898 Kundas, surnud 18.10.1979 Iisakus). Teenis Püha Vaimu kogudust 1945 Ta vabastati Püha Vaimu koguduseõpetaja kohast 15.10.1950 „kirikuelu korraldamise huvides“ ja määrati tagasi Iisaku ja Illuka koguduste õpetajaks kuid tegelikult küüditati Siberisse. Tagasi tulnud, ei antud talle Tallinnas kohta. Ta taastati Iisaku koguduse õpetajaks 1.08.1957, kus töötas kuni pensionile jäämist 1.03.1977. Õpetaja Kuljus on maetud Iisaku kalmistule.

 „Kuna Oleviste kirik läheb arvates 27. augustist 1950.a. üleandmisele lahkusulistele, millest Usuasjade Volinik on informeerinud ka Oleviste koguduse juhatuse esimeest, ja Oleviste kogudus oma väiksuse tõttu ei saa jääda kirikuhoonesse peakasutajana ega allüürnikuna…..“ kirjutab tollane peapiiskop Jaan Kiivit ELK Oleviste koguduse juhatusele 8. augustil 1950, teeb sellest lähtuvalt  EELK Konsistooriumi otsuse 23.08.1950 liita Oleviste kirikus tegutsev luterlik kogudus Püha Vaimu kogudusega. Olevist kirikus toimus 17. septembril 1950 esimene ühendatud Evangeeliumi Kristlaste – Baptistide Tallinna Oleviste Koguduse jumalateenistus. See kogudus  koosnes ühtseks koguduseks liidetud evangeeliumikristlastest, baptistidest, nelipühilastest, priilastest ja teistest kristlastest.  

 Leopold Herbert Stillverk (sündinud 25.07/07.08.1912 Tallinnas, surnud 3.01.1983 Jüris) oli olnud 1.06.1942-21.09.1944 Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja isiklik adjunkt, läks 1944 Saksamaale ning sealt edasi Inglismaale. 1948 tuli tagasi Eestisse hooldama oma ema kes üksinda jäänud ja teenis koguduse õpetajana 1951-1964.  Ta oli hea klassikalise haridusega õpetaja, kuid kes tagandati 1964. aasta jutluse sisu pärast ja saadeti Jüri koguduse õpetajaks. Otsustas vist juhtum, et ajal, kui Tallinnas sai ära kadus, kasutas ta lõikustänupühal Vana Testamendi teksti, milles jumalatutel võetakse karistuseks leib ära. (Siiraki raamat 12:5-6Alandlikule tee head, aga jumalakartmatule ära anna, keela temale leiba ja ära anna temale midagi, et ta seeläbi ei saaks võimust sinu üle. Sest sa leiad kahekordselt kurja kõige hea eest mida sa temale teed. Sest Kõigekõrgemgi vihkab patuseid ja karistab jumalakarmatuid“). Õpetaja Stillverk on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

 Hooldaja õpetajaks aastatel 1964-1965 Hugo Valma – ka Walma (sündinud 1.06.1891 Haapsalus, surnud 1.07.1977 Tallinnas). Ta on tuntud eripedagoogi kui ka vaimulikuna ning määrati ametisse 1.05.1964. Samast kuupäevast määratakse hooldajaõpetajale abilisena Püha Vaimu kogudust teenima noor, vaimuliku ameti kandidaat, Jaan Kiivit juunior. Õpetaja Valma on 1965 kuni 1975 Harju-Jaani koguduseõpetaja. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

 Jaan Kiivit (sündinud 19.02.1940 Rakveres, surnud 31.08.2005 Peterburis) ordineeritakse õpetajaks 2. veebruaril 1966 ja teenis koguduse õpetajana kuni 1994
millal valiti peapiiskopiks. Ta on õpetajana Püha Vaimu koguduses kõige kauem töötanud – kuni peapiiskopiks ametisse seadmiseni 31. oktoobril 1994. Keskkoolis õppides oli ta klassi priimus ja tegi kõvasti sporti. Noore vaimulikuna tõmbas ta kirikusse noori ning kultuuri ringkonda. Samaaegselt oli ta ka huvitatud kiriku liturgiast ning kunstist. Kiriku põhjalik remont, riigikulul sügaval nõukogude ajal 1980’ndatel ning kogudusemaja taastamise algus  langevad tema ametiaega. Kiriku remondi ajal 09.07.1984 – 23.09.1984 ollakse Tallina Jaani kirikus. Jaan Kiivit kutsel vitraažikunstnik Dolores Hoffmann tuleb Püha Vaimu kirikusse ning esimesed, altaripoolsed aknad, said valmis aastal 1984. Vastavalt tavale on kirikus põhjapoolsed aknad Vana Testamendi ainetel ja lõunapoolsed Uue Testamendi teemalised. On ka memoriaalaken, mis kirikutes tehakse altari ligidale.  Kiivitil ja Hoffmannil oli juba siis plaan luua vitraažid kõikidele Püha Vaimu kiriku akendele.  1985 . aastal  olid omal ajal esimesed kirikukontserdid , mida Eestis regulaarselt pidama hakati, Siiri Ronimoisi korraldusel  Arvestades aega , oli see suur julgustükk aga Jaan Kiivit oli ka ju alati väga julge mees. Ent elava muusika tundide eelkäija Tarmo Soomere plaadimuusikatunnid keelati küll ära . KGB pidas plaaditutvustusi eriti ohtlikeks. Õpetaja Kiivitil oli ka julgust vaimuliku rüüna albat kanda koos stooladega, tavapärase musta talaari asemel. Laulva Revolutsiooni ja Eesti taasiseseisvumisega 1988-1992 liikmete arv hakkas taas kasvama. Õpetaja Kiiviti abikaasa Sirje Kiiviti juhtimisel aktiviseerus koguduses pühapäevakooli ja noortetöö 1980-nedate lõpul. Moodustatakse Skautide Püha Vaimu lipkond Sten Luige juhatusel. 1991 ning 1992 said alguse esimesed leerilaagrid Ailamäe talus perekond Looritsa juures. Koguduse juurde loodi skaudigrupp. Peapiiskop Jaan Kiivit ja tema abikaasa Sirje Kiivit on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule oma isa, peapiiskop Jaan Kiivit ja ema, Gertrud Kiivit, hauaplatsi lähedusse.

 Alates  1. novembrist 1994 kuni 15. märtsini 1995 oli koguduse hooldajaks oli diakonõpetaja Valdek-Raivo Johanson.  Ta oli kogudus abiõpetaja alates 1. augustist 1991 ning pärast koguduse hooldajaõpetaja ülesandeid jätkas ta 15. märtsist 1995 abiõpetaja ametis kuni 28. maini 2014 mil arvati ta emmerituuri. Ta on emmerituuris olles jätkanud koguduse teenimist korralise külalisõpetajana. Tema teenib Läti Kolmainu osakogudust ja Riias Peeter-Pauluse kogudust ning peab teenistusi Iru Hooldekodus.

 Gustav Peeter Piir on koguduse õpetaja alates 15. märtsi 1995 aastast. Ta on omandanud muusikalise ning usuteadusliku kõrghariduse Põhja Ameerikas ja kaitsnud Ameerika Ühendriikides bakalaureusekraadi St. Olaf Kolledžis, Northfield, Minnesotas ja magistrikraadi Kanadas, Saskatchewan Ülikooli juures asuvas Luterlikus Seminaris.  Töötanud kaasõpetajana Toronto Peetri koguduses 1988-1992 ja Tallinna Kaarli koguduses abiõpeajana 1992-1995.  Püha Vaimu kirikus on ta teeninud inglisekeelsetel jumalateenistustel alates I Jõulupühast, 25. detsembrist 1992. Püha Vaimu koguduse õpetajaks valiti 15. veebruaril 1995 ja alates 15. märtsist on ta kinnitatud Püha Vaimu koguduse õpetajaks. Ta on põhikoguduse juures tegutseva Püha Timoteose ja Püha Tiituse osakoguduse vaimulik selle asutamisest, alates 1. jaanuarist 1997,  olles ühtlasi Porvoo lepingu alusel Inglismaa Kiriku (Anglikaani) nimekirjas preestrina alates 3. septembrist 2000.

 Jutlustajatena ning abiõpetajatena 1983 -

 

Jüri Bärg, hilisem Juuru koguduse õpetaja, on koguduses jutlusaja 16. märtsist 1983 kuni 1. märtsini 1988.

Teet Hanschmidt, hilisem Türi koguduseõpetaja ja Järva praost, on jutlustaja 1. veebruar 1989 kuni 15. juuni.1990.

3.septembril 1989 on teoloogiaüliõpilane Linda Nõu tulnud Püha Vaimu kogudusse 9 kuuks prooviaastale. Tema lahkumise järgi 13.05.1990 võtab töö üle Dr. Lloyd Swantz  27. 05. 1990. Ta tuli külalisjutlustajaks Püha Vaimu koguduse õpetaja Jaan Kiiviti kutsel. Temppeliaukio kirikus, kus Lloyd Swantz teenis, asub Taivallahti kogudus, millest sai 1989 aastal EELK  Tallinna Püha Vaimu koguduse sõpruskogudus.  1991. aasta juunis tulevad Tallinna vabatahtlikku tööd tegema Lutheran Church in  America õpetaja emeeritus Vernon Frazier ja tema abikaasa, Jean Frazier, Londonist Inglismaalt. Lloyd Swantzi päevikust 25.08.1991 võime lugeda, et „jumalateenistuse ja piiblitunni pidas õpetaja Markku Rautiainen. Jutluse teema oli „armastage oma vaenlast“’, mis oli sobiv selle nõukogude riigipöörde nädalale – Eesti kuulutas ennast vabaks. Jumalateenistused suvehooajal 13. 06. 1993 kuni 29. 08. 1993 iga pühapäeval kell 15 ning teenib õpetaja Paul Lionberger Ameerika Ühendriikide Iowa osariigist. Õpetaja Charles Colberg, õpetaja William Wegener, õpetaja Stanley Benson ja õpetaja T.P.C. Johnson  peavad regulaarselt ingliskeelseid jumalteenistusi 1993 – 1995 reisides Helsingist, seejärel  preester Francis Chadwick ja taas Dr. Lloyd Swantz. Inglisekeelsete jumalateenistuste 16.06.1996 alustab õpetaja Russel Paulson teenimist Püha Vaimu kirikus, kuid tema ametiaeg jääb lühikeseks seoses abikaasa Margaret Paulsoni haigestumisega. Preester Michael Hazelton, anglikaani kaplan Helsingis, saab ülesandeks anglikaani kiriku Euroopa piiskopkonna piiskop John Hindilt Tallinnas anglikaani jumalateenistusi pidada. Ta käib kohal ning tutvub konsistooriumi ja Toomkirikuga.

 Kogudust teenib alates 1. augustist 1995 Tiiu Hermat. (Diakoni ordinatsioon 31.03.1996, õpetaja ordinatsioon 9.09.1997.) Ta on Sakariase (viipekeelse) osakoguduse õpetaja ja ühtlasi põhikoguduse abiõpetaja.

Pühapäeval, 7. mail 1995 toimub esimene anglikaani jumalateenistus, aga siis juba Püha Vaimu kirikus. Sellel jumalateenistusel meenutakse 50. aastapäeva sõja lõpust Euroopas ning teenivad anglikaani preester Francis Arnold Edwin Chadwick (kes sai vahepeal anglikaani kaplaniks Helsingis). Eestis viibimise ajal ta kinnitatakse Tallinna praostkonna vikaariks alates 02. maist 1996 ning lõpetab töö Eestis alates 01. jaanuarist 1998. Püha Timoteose ja Püha Tiituse osakoguduses  28.12.1997 ordineeriti anglikaani riituse järgi diakoniks Ain Leetma. Ordinatsiooni viis läbi piiskop Einar Soone. Ain Leetma teenis kogudust kuni augustini 1998 kui ta lahkus Eestist seoses õpingutega Kanadasse.

Koguduse abiõpetaja alates 1997. aastat on Mårten Andersson Tema teenistuskäik Soomes: Sibbo abiõpetaja 1979, Sörnäsi abiõpetaja 1979–1980, Mariehamni abiõpetaja 1980–1981, Eckerö õpetaja alates 1982. Aastast ning Ahvenamaa praost alalates 2001 aastast. Ta on olnud ka Tallinna Rootsi-Mihkli hooldajaõpetaja 1997–1999 aastatel.

Anglikaani kiriku preester Rupert Robert James Moreton kinnitatakse Tallinna praostkonna vikaarõpetajaks alates 4. maist 1999 teenib kogudust kuni ta tema lõpetab töö Eestis 6. novembril 2011.

Alates 28. aprillist.2002 võtavad osa jumalateenistusest Donald Maier ja Sylvia Maier. Donald Maier on Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas emeriitpiiskop ning asub Eestis ELCA Globaalse Misjoni ida- ja kesk-Euroopa esindajana kuni oma ametiaja lõpuni 27.06.2004. Mõlemad Maierid võtavad aktiivselt osa ingliskeelsest tööst Tallinnas.

Inglismaa kiriku vaimulikudest teenib ka Mark David Oakley Tallinna praostkonna vikaarõpetajana (Anglikaani kirikus on ta arhidiakon) 1. novembrist 2005 kuni 2. oktoobrini 2008.

Preester Tuomas Mäkipää, (Ordineeriti diakoniks 8.05.2005. ja ordineeritud preestriks 3.07.2010). Ta on Tallinna praostkonna vikaarvaimulikuks alates 1. novembrist 2005. Introduktsioon toimus 17. novembril 2005 Tallinna Püha Vaimu kirikus. Ta on preestrina teeninud alates oma ordinatsioonist 2010 aastal. Ta on ühtlasi Helsingi Püha Nikolause kaplanaadi preester (peaõpetaja) alates 25.11.2012.   

Eha Kraft on koguduses töötanud alates 1.juunist.2007 (Ordineeriti diakoniks 09.03.2008 ja ordineeriti preestriks 15.07.2012.). Tema on koguduse abiõpetaja kasvatusalal, laste- ja noorsootöö tegija ning teenib ka EELK Tallinna Peeteli venekeelset osakogudust, kes käib koos Tallinna Peeteli kirikus laupäeviti.

 

Kasutatud allikad:

Eduard Witsbergi (koguduse liige) „Püha Vaimu kogudus 130“.

EELK häälekandja „Eesti Kirik“ arhiivi.

EELK Konsistooriumi ja peapiiskopi otsused 1944-2016

EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse arhiiv ning aruanded sh. EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse kantslikladed 1989-2016 ja Püha Vaimu Koguduse Kroonika 1877- .

„Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikud“ toimetanud Bruno Ederma ja Asta Jaik, Konstantin Jaiki’i Kirjastus Tartu, 1939.

„Eesti mõtteloo“ sarja „Georg Müller Jutluseraamat“ – Sissejuhatuseks (Hugo Rätsep); Eessõna (Villem Reimann, 1891, tõlkinud Kai Tafenau); Saateks (Külli Habicht, Kai Tafenau). Ilmamaa, Tartu, 2008.